Riigikogu ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse ühisel seminaril arutati tehisaru mõju haridusele: inimlikud oskused muutuvad üha vajalikumaks

13. mail toimus Riigikogus seminar „Tehisaru hariduses: võimalused ja väljakutsed“, kus jäi kõlama paradoksaalne, kuid hariduse tuleviku vaates tähtis mõte: mida võimekamaks muutub tehisaru, seda vajalikumaks muutuvad inimlikud oskused. Empaatia, eetiline otsustamine, koostööoskus ja suutlikkus pidada väärtuspõhiseid arutelusid ei kao tehnoloogia arenguga kuhugi, vaid muutuvad õppimises ja õpetamises veel tähtsamaks.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja ja Riigikogu liige Margit Sutrop rõhutas avakõnes, et tehisaru ei ole enam kauge tulevikutehnoloogia, vaid juba praegu hariduse igapäevaelu osa.

„Hariduses on praegu kõige olulisem küsimus, kuidas kasutada tehisaru nii, et inimene ei muutuks väiksemaks, vaid suuremaks,“ sõnas Sutrop.

Riigikogu kõrghariduse toetusrühma ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse korraldatud seminaril osalesid hariduse, teaduse ja eetika valdkonna eksperdid, et arutada, kuidas tehisaru muudab õppimist, õpetamist ja teadmiste loomist ning milliseid võimalusi ja missugust vastutust see haridussüsteemile kaasa toob.

TI-Hüppe tegevjuht Ivo Visak andis ülevaate sellest, kuidas on uus haridusprogramm üles ehitatud ning kuidas on õpetajad ja õpilased selle vastu võtnud. Tartu Ülikooli kaasprofessor Jaan Aru arutles, kas ja kuidas TI-Hüppe õpirakendus arendab õpilaste õpioskusi. Margit Sutrop, Katrin Laas-Mikko, Liina Kamm ja Andra Siibak tutvustasid Tartu Ülikooli eetikakeskuse tehtud haridusprogrammi TI-Hüppe analüüsi esmaseid tulemusi ja nimetasid kümme suuremat riski, mille maandamisega tuleb Eestis teadlikult tegeleda. Tartu Ülikooli professor Veronika Kalmus ja kaasprofessor Dagmar Kutsar kirjeldasid uuringute põhjal konteksti, kuhu tehisaru laiem kasutus asetub – muu hulgas noorte süvenevat üksindustunnet ja kalduvust tehisaru antropomorfiseerida.

Seminarilt jäi kõlama küsimus, kuidas õpetada olukorras, kus masinad suudavad ära teha suure osa ülesannetest, mida seni on õpilastele antud. Sutropi sõnul ei saa hariduse eesmärk olla üksnes testitulemuste parandamine või tööturuks valmistumine.

„Haridus ei saa piirduda ainult teadmiste ja tööturuks ettevalmistamisega, vaid peab arendama inimeste võimet lahendada probleeme, mõista maailma, väärtustada maailma, eetiliselt arutleda ja maailmas vastutustundlikult tegutseda,“ ütles Sutrop.

Riigikogu liige ja teadlane Mario Kadastik võrdles tehisaru terava kööginoaga: hea tööriist võib oskusliku kasutaja käes olla väga võimekas, kuid valesti kasutades ohtlik.

„Tehisaru peaksid inimesed kasutama selleks, et oma tööd tõhustada, mitte selleks, et mõtlemine täielikult masinale üle anda,“ sõnas Kadastik. Tema hinnangul ei ole kooli eesmärk „toppida lapse sisse võimalikult suur kogus fakte“, vaid arendada analüüsimise, seoste loomise ja probleemide lahendamise võimet.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõi esile, et suurim risk ei seisne mitte tehnoloogias endas, vaid selles, kui haridus jääb muutustele pelgalt reageerima.

„Tehisaru mõjutab meie mõtlemisvõimet rohkem kui senised tehnoloogiad,“ rõhutas Kallas. Tema sõnul ei ole Eesti eesmärk anda õpilastele lihtsalt uusi tööriistu, vaid mõista sügavamalt, kuidas tehisaru mõjutab õppimist ja mõtlemist.

„Meil ei ole veel Eestis vastuseid, aga me julgeme sellele teele asuda, teades, et kui me mitte midagi ei tee, on riskid palju suuremad,“ sõnas minister.

Eesti.ai tiimi juht Kirke Maar rääkis, mida Eesti riik teeb selleks, et Eesti inimeste tehisarualane kirjaoskus paraneks.

Mitu esinejat ütlesid, et tehisaru kiire areng sunnib ümber mõtestama ka akadeemilise aususe ja hindamise küsimused. Kui tekstide, kokkuvõtete ja analüüside loomine muutub sekundite küsimuseks, peab muutuma ka viis, kuidas õppimist hinnatakse.

Aruteludest jäi kõlama, et hariduse keskmesse jõuavad järjest enam kriitiline mõtlemine, allikakriitika, loovus ja väärtuspõhine otsustamine. Need on oskused, mida ei saa masinale delegeerida. Õppimise kese liigub senisest enam protsessile, arutlemisoskusele ja oma mõtete põhjendamisele.

Seminaril rõhutati, et tehisaru kasutamine hariduses vajab nii julgust kui ka ettevaatlikkust. Tehnoloogia võib õppimist toetada, kuid selle kasutamine peab olema seotud selgete hariduseesmärkide, õpetajate toetamise, õpilaste privaatsuse kaitse ning inimliku ja eetilise vastutusega.

Seminari saab järele vaadata.