Väärtusarenduse võimalusi. Kogemused ja praktilised vahendid (2017)

Prof Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja

Kümme aastat tagasi jõudsime tõdemusele, et Eesti kooli üheks suuremaks väljakutseks on, kuidas muutuda tuupimiskoolist väärtuspõhiseks kooliks, mida iseloomustab arengu- ja koostöökeskne õpikäsitus. Kuidas meil läinud on?

Väärtuspõhises koolis ei tähenda õpetamine ainult teadmiste edastamist, vaid ka isiksuse arengu toetamist. Teadmiste ja oskuste kõrval on sama olulised ka väärtushoiakud. Õppesisude kõrval on tähtsal kohal väärtuskasvatus, mille eesmärgiks on soodustada õpilaste selliste väärtuste kujunemist, mis on isikliku õnneliku elu ja sidusa ühiskondliku koostoimimise aluseks.

Selleks, et väärtuskasvatus koolis oleks tulemuslik, on vaja toetavat koolikultuuri, mille kujunemisele aitab kaasa kooli väärtusarendus. Väärtusarendus on kompleksne ja kogu koolielu korraldust punase niidina läbiv protsess. See hõlmab teadlikku sihiseadet ja ühiste väärtuste sõnastamist nii koolikeskkonnas kui ka eri osapoolte suhtluses; õppeprotsessis avalduvaid väärtusi, õppemeetodeid, hindamist ja pidevat refleksiooni väärtuste üle. Väärtuspõhises koolis nähakse õpilases partnerit, kelle võimete väljaarenemise ja iseloomu kujunemise nimel teevad koostööd õpetajad, tugispetsialistid ja lapsevanemad. Väärtuspõhises koolis õpivad õnnelikud õpilased ja õpetavad õnnelikud õpetajad, sest koolis on head suhted ja koostööd toetav kultuur.

Aastal 2007. algatasime suurt ühiskondlikku kõlapinda leidnud arutelu selle üle, et hariduse eesmärke mõistetakse liiga kitsalt kui majanduskasvu tagajat, nägemata, et haridusel on ka palju laiem eesmärk – luua tingimused õnnelikuks eluks ja ühiskondlikuks ning kultuuriliseks sidususeks. Väitsime, et kui me ei mõtle läbi, mida inimesel õnnelikuks eluks vaja on, ja keskendume vaid sellele, mida tal on vaja teada, siis kohtleme inimest kui anumat, millesse püüame valada kogu maailma tarkuse. Kooli õppekavad on selle tagajärjel ülekoormatud, õpetatavat ei seostata piisavalt eluga, õpilastelt oodatakse vaid vaikset kuuletumist ning üles antu päheõppimist. Tulemuseks on õpilaste vähene koolirõõm, suur stress ja väsimus. Ent õnnetud ja kurnatud on ka õpetajad, keda samuti vaevab faktidest ülekoormatud õppeprogramm, õpilaste huvipuudus või ka omaenese vähesed oskused õpetada kaasavalt ja elavalt.

Uued väärtuspõhised õppekavad

Arutelu hariduse eesmärkide ja väärtuste üle päädis sellega, et 2011. aastal vastu võetud põhikooli ja gümnaasiumide uued riiklikud õppekavad said senisest märksa väärtuspõhisemad. Õppekavade üldosas on nüüd kirjas õppekava alusväärtused; väärtused ja kõlblus on õppekava läbiv teema; samuti rõhutatakse õpilaste väärtuspädevuse kujundamise tähtsust. Õppekava alusväärtused on põhikooli ja gümnaasiumi jaoks sarnased:

üldinimlikud väärtused nagu ausus, hoolivus, aukartus elu ees, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu;

ühiskondlikud väärtused nagu vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.

Samas on põhikoolil ja gümnaasiumil erinev sihiseade. Sarnane on see, et mõlemas rõhutatakse nii hariduslikku kui kasvatuslikku eesmärki. Põhikooli õppekava üldosas seisab:

Põhikoolil on nii hariv kui kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. /…/ Põhikool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Põhikoolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse.

Gümnaasiumi õppekavas rõhutatakse, et gümnaasium jätkab põhikoolis toimunud väärtuskasvatust, kujundades eelkõige väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on õnneliku isikliku elu ja ühiskonna koostoimimise aluseks.

Gümnaasiumil on nii hariv kui kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.

Hariduse avaram eesmärk

Teiseks oluliseks sammuks oli hariduse eesmärkide senisest avaram käsitlemine Eesti elukestva õppe strateegias, mille koostamises osales kolm osapoolt: Eesti Koostöökogu, Haridusfoorum ning Haridus- ja Teadusministeerium. Elukestva õppe strateegia 2020 aluseks sai ühine arusaam, et haridusel on nii isiksuslik, kultuuriline kui ka ühiskondlik väärtus. Strateegia koostajad rõhutasid, et haridus kujundab ja kannab edasi neid väärtushoiakuid, mis on nii isikliku õnneliku elu kui ka kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule, arendades ühiskonna inimvara.

Laiapõhjalise ühiskondliku arutelu tulemusena jõudsime järeldusele, et Eesti hariduselu esmaseks väljakutseks on liikumine individuaalset arengut ja koostööd toetava õpikäsituse suunas, mis peaks suurendama nii õppijate kui õpetajate motivatsiooni ja rahulolu. Analüüsides Eesti hariduselu erinevaid probleeme ja muresid, jõudsime strateegia koostajatega järeldusele, et esmajärjekorras on vaja muuta just õppeprotsessi, sh ümber mõtestada õpetaja ja õppija rollid. Arengut ja koostööd toetava õpikäsituse puhul ei saa õpetaja olla autoritaarne teadmiste edastaja, vaid pigem suunaja ja toetaja, kes võimaldab õpilasel võtta vastutuse oma õppeprotsessi juhtimise eest, aidates tal välja arendada oma isikupäraseid huve ja andeid. Seejuures tuleks tunnustada erinevaid andekustüüpe: intellektuaalsete võimete kõrval märgata ja arendada ka kunstilist, kehalist, praktilist, sotsiaalset ja emotsionaalset-empaatilist võimekust ning erinevaid mõtlemislaade. Teadmiste edastamise kõrval on oluline arendada ka kriitilist mõtlemist, loovust, ettevõtlikkust, suhtlemis- ja koostööoskusi ning võimet reflekteerida oma väärtuste, soovide ning emotsioonide üle. Õpetaja rolli ümbermõtestamine tähendab muidugi ka õpilase rolli teisenemist. Uue õpikäsituse järgi muutub õpilane objektist subjektiks, kes suunab ise oma õppimist. Õpilasest ja õpetajast saavad partnerid, kelle koostöösuhted põhinevad vastastikusel usaldusel.

Kuidas siis teha teisiti?

Kerge on öelda, et õpetaja ja õppija rollid vajavad muutmist, et vaja on rohkem koostööd ja individuaalsemat lähenemist igale õpilasele. Aga midagi ei muutu, kui me ei tea, kuidas seda teha või puudub motivatsioon. Riiklikud õppekavad ja elukestva õppe strateegia ütlesid vaid, mida peaks tegema teisiti, aga oluline oli see tõlkida koolide jaoks ümber kuidas-tasandile. Lõpuks otsustab ikkagi see, kas uus õpikäsitus juurdub ja kas õpetajatel on väärtuskasvatuse pädevused ning koolijuhtidel soov ja oskus tegelda väärtuspõhise juhtimisega.

Viimase kümne aasta jooksul on Tartu Ülikooli eetikakeskuse missioon olnud toetada koole väärtuskasvatuse ja väärtusarenduse alastes tegevustes. Oleme saanud seda teha tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklikule programmile „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ ja selle jätkuprogrammile 2015-2020. Koos paljude partneritega oleme möödunud kümne aasta jooksul töötanud välja arvukalt metoodilisi materjale (nii raamatuid kui ka „Õpetajate väärtusmängu“ ja õpilastele suunatud mängu „Väärtuste avastajad“), viinud läbi arvukalt koolitusi ning korraldanud konkursse nii koolidele kui lasteaedadele, arendanud välja kriitilise sõbra institutsiooni, loonud hea kooli ja hea lasteaia mudeli ning tutvustanud kõiki neid tegemisi iga-aastasel väärtuskasvatuse konverentsil ja Eetikaveebis. Kõigist neist tegemistest saate lugeda Eetikaveebist ja selle trükise järgnevatest artiklitest. Oleme siiralt tänulikud kõigile koostööpartneritele, väärtuskasvatuse koolitajatele, koolidele ja lasteaedadele, kes on meiega seda teed käinud ja otsinud koos väärtuspõhise kooli võtit, jaganud oma häid praktikaid ja aidanud ühiselt mõelda, kuidas teostada pööret tuupimiskoolilt väärtuspõhisele koolile. Oleme jätkuvalt avatud kõigiks koostööpakkumisteks ja loodame, et väärtusprogrammi erinevatest tegevustest lugedes tekib teil uusi mõtteid, mida võiksime tulevikus koos teha.

Nele Punnar, Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli ja hea lasteaia projektijuht

Mida kujutab endast hea kooli ja hea lasteaia programm?

Hea kooli mudelit ajendas looma iga-aastane meediadiskussioon gümnaasiumi lõpueksamite pingeridade üle. Probleemiks on, et neid pingeridu loeb avalikkus eeldusega, et need kajastavadki kooli headust. Tegelikkuses näitavad need peamiselt õpilaste akadeemiliste teadmiste taset, osutades pigem, millistes gümnaasiumides õpivad akadeemiliselt kõige võimekamad õpilased. See jätab varju põhikoolide panuse ja pöörab tähelepanu tervikliku koolielu ning uue õpikäsitluse asemel (väärtuskasvatus, individuaalsete eripärade ja sotsiaalse arengu toetamine, koolikeskkond, suhted jne) üksnes teadmiste kontrollile.

Kuidas siis ikkagi hinnata kooli headust, kui lõpueksamite tulemused näitavad vaid kooli ühte külge? Et sellele küsimusele vastust leida, kutsus Tartu Ülikooli eetikakeskus 2012.–2013. aastal hea kooli ja hea lasteaia mudeli väljatöötamisel osalema koolijuhid, õpetajad, tugispetsialistid, õpilased, lapsevanemad, teadlased, täiendkoolitajad ning Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus- ja välishindamise osakonna töötajad – kokku 87 eksperti.

Arutelude ja rühmatööde käigus toodi välja koolielu tähtsamad aspektid, mis jagunesid neljaks valdkonnaks: õppe- ja kasvatustöö; koolikeskkond; juhtimine; koostöö ja head suhted. Lasteaias: õppe- ja kasvatustöö ning lapse arengu hindamine; kasvamist ja arengut toetav keskkond; juhtimine; koostöö ning head suhted. Kõik aspektid ja valdkonnad on omavahel seotud ning moodustavad ühtse terviku.

2017. aastal sai valmis ka „Hea kooli käsiraamat“, mis kirjeldab hea kooli ja lasteaia mudelit, annab ekspertide abiga ülevaate kooli ja lasteaia ees seisvatest ülesannetest ja proovikividest ning pakub võimalikke lähenemisviise. Raamatus on lisaks ekspertidele esindatud kõigi kooliga seotud osapoolte vaatenurk: sõna saavad õpetajad, õpilased, tugispetsialistid, koolijuhid, raamatukoguhoidja, lapsevanemad, koolitädi, huvijuht ja koolipidaja.

Mis kasu on hea kooli ja hea lasteaia mudelist?

Miks me saame väita, et mudelid tõepoolest kooli ja lasteaia headust näitavad? Need on suurepärased tööriistad, mida kasutada asutuse eneseanalüüsiks. Kattuvad ju valdkonnadki sisehindamisaruandega. Need koolid ja lasteaiad, kes on oma tegutsemist mudelite alusel analüüsinud, on tagasisides öelnud, et tegemist on väärtusliku abivahendiga, mis juhib tähelepanu nii tugevustele kui ka kitsaskohtadele, aidates nõnda kaasa pidevale arengule.

Koolielu ja haridus on dünaamilised protsessid. Seetõttu ei saa hea kooli ja hea lasteaia mudel kunagi lõplikult valmis. Tartu Ülikooli eetikakeskus on seda koolitustel ja seminaridel alati rõhutanud; kõigil soovijail on võimalik mudeli arendamisesse panustada. Olgu siis lihtsalt sõnastuse parandamise või sisulise ettepaneku teel.

Kuidas toetavad tunnustusprogrammid hea kooli ja hea lasteaia mudeli elluviimist?

Et toetada koole ja lasteaedu hea kooli ja hea lasteaia mudeli elluviimisel ja oma igapäevatöö analüüsimisel, korraldab eetikakeskus igal aastal tunnustusprogramme „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“. Osalema on oodatud  kõik koolid ja lasteaiad, kes tunnevad huvi väärtuskasvatuse ja väärtuspõhise juhtimise vastu.

Miks tasub tunnustusprogrammis osaleda?

Tunnustusprogrammide eesmärgiks on edendada koolide ja lasteaedade pädevust väärtuskasvatuse alal ning tunnustada, koguda ja levitada häid kogemusi ja praktikaid.

Iga-aastastel programmides „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ osalemine aitab kooli- ja lasteaiaperel eneseanalüüsi ja sellele järgneva tagasisidestamise ning nõustamise abil leida oma tugevused, omapära, arenguvõimalused ja -fookused.

Osalemiseks ei pea näitama suurepäraseid tulemusi kõigis hea kooli ja hea lasteaia mudeli aspektides. Oluline on soov oma tegevusi analüüsida ja mõtestada: seada uusi eesmärke, panna tähele, kus saaks paremini ja kavandada edasisi tegevusi. Eneseanalüüsi protsess aitabki näha ja aru saada, mida ja kuidas teha, et saada paremaks.

Kes saavad eneseanalüüsi koostamises osaleda?

Analüüsi koostamisse võiks lisaks koolijuhile, õpetajatele ja tugispetsialistidele kaasata ka õpilased, lapsevanemad ning miks mitte ka hoolekogu, koolipidaja ja kogukonna. Analüüsitavate aspektide valikul tasub lähtuda sellest, millised arendus- või parendustegevused on hetkel kõige olulisemad ja millised eesmärgid õppeaastale on seatud.

Kuidas tunnustusprogrammi esitatud eneseanalüüsi hiljem kasutada?

Eneseanalüüsi saab kasutada näiteks sisehindamise aruande, õppeaasta kokkuvõtva analüüsi, uue arengukava sisendi vms koostamiseks.

Aga kui me peaksime eneseanalüüsi kirjutamisega hätta jääma?

Koolide ja lasteaedade eneseanalüüsi koostamist toetavad ja nõustavad eetikakeskuse väärtusarenduse nõustajad ehk kriitilised sõbrad. Kriitiline sõber aitab koolil ja lasteaial märgata oma tugevusi ja välja selgitada nõrku kohti, analüüsida ning hinnata väärtusarenduslike tegevuste mõju ning tulemuslikkust.

Alates 2013. aastast on eetikakeskuse projektijuhid koos kriitiliste sõpradega käinud koolides ja lasteaedades külas, et kohtuda meeskonnaga personaalselt, näha keskkonda ja silmast silma analüüsitöö üle arutleda. Kohtumistel saavad osalejad nõu ja toetust, millele tähelepanu pöörata ja kuidas liikuda tõenduspõhise analüüsi poole: st milliste andmete põhjal saan kinnitust, et meie tegevused on tulemuslikud. Aastate jooksul saadud kogemus on näidanud, et tuge ja head sõpra, kellega arutleda ja kellelt oma tööle peegeldust saada, vajatakse juba kirjutamise käigus.

Tänaseks toetame analüüsiprotsessi lisaks kohtvisiidile ka kirjaliku tagasiside näol kahes erinevas etapis. Lisaks esmasele tagasisidestamisele on osalejatel võimalus saada kriitiliste sõprade meeskondlikku tagasisidet ka üsna analüüsi kirjutamise lõpufaasis. See on osalejatele pigem hea võimalus kui kohustus.

Koolid ja lasteaiad, kes tegid koostööd kriitilise sõbraga, on hiljem märkinud, et peamiselt oldi seni harjunud pigem kontrollimise kui dialoogiga, ning üllatus oli suur, et keegi ei kritiseerinud, vaid arutleti ja otsiti koos võimalikke lahendusi, jagati kogemusi ja häid praktikaid. Mõnede koolijuhtide sõnul jõudis sellisel kujul toetav tagasiside kooli üldse esmakordselt.

Mitte võistlus, vaid arenguprotsess

Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust juba aastast 2009. Tänaseks on see kasvanud osalejate jaoks arendus- ja arenguprotsessiks. Iga osalev kool ja lasteaed on protsessis toetatud ja tunnustatud eneseanalüüsi keerulise tee jalge alla võtmise eest.

Programmis osalevad lasteaiad ja koolid ei ole konkurendid, vaid osa suurest kogukonnast, mille liikmed saavad alati üksteiselt nõu ja toetust.

Ootame oma perre uusi koole ja lasteaedu!

Mari-Liis Nummert, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht
Õnne Allaje, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht

Õpetaja pole kaasajal enam vaid teadmiste edastaja ja klassis korra hoidja, vaid tema kaugem eesmärk on toetada koolilaste terviklikku arengut. Õpilase arengu terviklik toetamine on aga aeganõudev protsess, mis haarab endas seoste loomist õpitava teooria ja igapäevaelu vahel, kogemuste ja valikute mõtestamist, sisemaailma tundmaõppimist, eesmärkide seadmist ja vastutuse võtmist. Tartu Ülikooli eetikakeskuse õpetajatele ja õpilastele mõeldud väärtuste mängud on töövahendid, mis on mõeldud just selle teekonna toetamiseks.

Kuidas aitab mäng õpilaste väärtusi kujundada?

Õpilastele mõeldud mäng „Väärtuste avastajad“ on vahend, mis aitab õpetajal tunnis keerulisi teemasid käsitleda ja õpilastega väärtusarutelusid läbi viia. Mängu mängimine aitab õpilasel kohtuda oma väärtustega ja mõelda, miks just need väärtused on talle olulised. Sarnaselt õpetajatele mõeldud mängule on õpilaste mängus kasutatud tõsielulisi lugusid, mis on kogutud Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt.

Neid keerulisi olukordi lahendab õpilane meeskonnas. Selleks, et oma seisukoha võtmine oleks hõlpsam, pakutakse mängijaile erinevaid käitumisvariante, mida sellises olukorras võiks valida. Õpilane teeb valiku lähtudes oma väärtustest. Mängu käigus kohtub õpilane erinevate arvamustega, miks ühes olukorras just nii või teisiti käituda võiks. Et mäng on mõeldud ka õpilase arutlemisoskuse, oma arvamuse kujundamise, sõnastamise ja argumenteerimisoskuse arendamiseks, puuduvad selles õiged ja valed vastused.

Mängu eesmärk on leida kogu meeskonnale sobiv lahendus. Nii harjutab õpilane ka koostöö kunsti. Igale ühisele lahendusele saavad õpilased väärtustest lähtuvat tagasisidet. Tagasiside toob meeskonna jaoks välja selle, mis oli valitud lahenduses positiivne, aga näitab ka seda, mille üle võiks veel mõelda.

Miks mänguprotsess just selline on?

Õpilaste mäng „Väärtuste avastajad“ toetub väärtuste selitamise meetodile (ingl value clarification), mis on 1960. aastatel USAs alguse saanud väärtuskasvatuslik lähenemine. Selle lähenemise puhul on oluline, et lapsed ja noored saaksid omaenese väärtustest teadlikuks ja oleksid võimelised neid teistele survevabalt selgitama. Õpilaste mäng põhinebki selitamise meetodil eelkõige eesmärkide ja läbiviimise viisi poolest. Enese ja kaaslaste väärtustega kohtumine toimub rahulikult, esmalt oma väärtusi avastades ja uurides ning neid ka teistele tutvustades ja kõrvutades.

Milliste teemade käsitlemisel „Väärtuste avastajad“ veel abiks on?

Viimastel aastatel on õpilaste mäng täiendust saanud juhtumitega, mille abil on õpilasel võimalik uurida oma väärtusi rände- ja pagulusteemadel ning terviseteemadel.

Oleks ekslik arvata, et rändeteemad lähevad mööda lastest ja noortest, kes on suuresti täiskasvanutega samas infoväljas. Ka nemad puutuvad kokku leheveergudel ja sotsiaalmeedias levivate vastandlike seisukohtadega. Selleks, et nende teemade üle koolitunnis arutleda, sisaldab õpilaste mäng 12 tõsielust pärit rände- ja pagulusteemalist juhtumit.

Õpilaste mängu „Väärtuste avastajad“ rände- ja pagulusteemalised juhtumid valmisid tänu õpetajate soovile arutleda õpilastega sellel Eesti ühiskonnas parasjagu palju kõneainet pakkuval teemal. On igati mõistetav, et õpetajatele ja noorsootöötajatele ei ole väärtuskasvatuse edendamine taolistes ühiskondlikult tundlikes küsimustes just kerge. On vaja ettevalmistust, faktide teadmist ning sobivate meetodite valdamist, et osata noortega neid teemasid diskreetselt käsitleda – oma arvamust liigselt peale surumata, kuid samas empaatilist mõtteviisi esindades.

Tervise ja turvalisuse väärtustamine ning hoidmine on koolis samuti tähtis teema. Õpilaste mängu „Väärtuste avastajad“ terviseteemalised juhtumid valmisid just nende arutelude hõlbustamiseks. Erinevad mängujuhtumid lasevad õpilasel vaadelda tervise erinevaid tahke – füüsilist, sotsiaalset ja vaimset heaolu või selle puudumist. Õpilaste mäng sisaldab kaheksat terviseteemalist juhtumit, mis aitavad õpilasel selgitada, arutleda ja jagada oma vaateid näiteks alkoholi tarbimise, vaimse tervise, internetisõltuvuse või isikliku hügieeni teemadel.

Kuidas mängu „Väärtuste avastajad“ oma koolile või noortekeskusele hankida?

Igal koolil ja noortekeskusel on võimalus saada õpilaste mängu „Väärtuste avastajad“ mängukomplekt. Mängukomplekt tähendab seda, et kool või noortekeskus saab korraga nii algklassidele kui ka põhikoolile mõeldud mängud.

Mängukomplekti saab õpetaja või noorsootöötaja kahepäevase mängukoolituse lõpuks. Nii mängukomplektid kui ka koolitused on osalejatele tasuta. Koolituste eesmärgiks on see, et õpetaja tunneks end mängu kasutamisel ja väärtuste teemast kõnelemisel hästi, julgeks ja oskaks juhtida väärtusarutelusid õpilastega ning õpetaks neid oskusi ka oma kolleegidele. Tavaliselt keskendub koolituse esimene päev väärtustele ning teine päev vaatab sisse mõnda väärtustega seotud teemasse, mida on keerulisem käsitleda. Mängukoolitusi toimub igal aastal. Õpilaste mängu koolituste infot näeb huviline eetikaveebist.

Praeguse seisuga on õpilaste mäng „Väärtuste avastajad“ olemas veidi enam kui 250 koolis ja noortekeskuses. Koolitusel osalenud õpetajaid ja noorsootöötajaid on aga kordades enam – nimelt võib samast koolist koolitusele tulla ka mitmekesi või õppida mängueksperdiks ka siis, kui koolis on juba mängukomplekt olemas. Ainuüksi 2017. aastal on õpilaste mängu koolitusel käinud 86 õpetajat üle Eesti.

Õpetajate mängu mängimine. Foto: Andres Tennus

Mis on õpetajate „Väärtuste mäng“?

„Väärtuste mäng“ õpetajatele on loodud, toetamaks õpetajaid väärtuste-teemaliste arutelude läbi viimisel klassis ning oma rolli mõtestamisel väärtuskasvatajana. See tõsieluliste lugude ja mängulise formaadiga vahend aitab õpetajatel pidada väärtuste-teemalist dialoogi erinevate käitumisolukordade ja võimalike väärtuskonfliktide üle.

Kuidas oma väärtuste üle arutlemine käib?

Õpetajatele mõeldud mäng koosneb erinevatest koolieluga seotud juhtumitest. Kõik juhtumid sisaldavad väärtuskonflikti ehk olukorda, kus käituda võib mitmel moel. Iga juhtumiga tutvudes pakutakse õpetajale erinevaid võimalikke käitumisvariante.

Mängija teeb valiku, lähtudes väärtustest, mida ta oma töös oluliseks peab. Põnevaks teeb mängu see, et seda mängitakse meeskonnana. Nõnda kohtuvad või põrkuvad ühes lauas erinevad arvamused, miks võiks teatud olukorras just nii või teisiti käituda. Arutelule lisab keerukust ühise lahenduse otsimine, millega jäävad rahule kõik meeskonna liikmed. Oma lahendusele saavad õpetajad mängus ka tagasisidet, mis osutab professionaalsetele väärtustele, mis antud valiku puhul on kas esiplaanil või jäävad tagaplaanile. Kõige rohkem hämmastust on mängu mänginud õpetajate seas tekitanud see, kuivõrd võivad nende arvamused kolleegide omast erineda. Tavaliselt jätkuvad ühe olukorra lahendamisest tekkinud arutelud ka pärast mängu lõppemist. Kes oskaks aimata, et isegi ühiseid ja kokkulepitud väärtusi võivad erinevad inimesed tõlgendada nii erineval moel?

Kuidas „Väärtuste mängu“ mängida saab?

Õpetajatele mõeldud väärtuste mängu võivad mängida mis tahes kooliastme ja aine õpetajad. Kuna mängu tuleb mängida meeskondades, eeldab see kokku lepitud aega ja kohta.

Õpetajatele mõeldud mängu kasutavad Tartu Ülikooli eetikakeskuse koolitajad kooliperedele mõeldud koolitustel, mille eesmärgiks on kogu kooli väärtusarenduse toetamine. Nendel koolitustel tegeletakse lisaks isiklikule väärtusselitusele ka kooliterviku väärtuste vaatlemisega. Otsitakse vastust küsimusele, kuidas teha nii, et kooli väärtused oleksid kõigile koolipere liikmetele tähtsad ja kooli igapäevaelus nähtavad.

Et mängida õpetajate mängu ja vaadelda kooli väärtusi tervikuna, on koolidel võimalik kutsuda Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse koolitaja mängu juhendama.

Helen Hirsnik, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht

Kes on kriitiline sõber?

Kriitilise sõbra nime kannab Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse koolitaja/nõustaja. Taoline nõustamisprogramm ja kriitilise sõbra nimetus pärinevad algselt Inglismaalt. Tartu Ülikooli eetikakeskus on töötanud välja kriitilise sõbra programmi Eesti koolidele ja lasteaedadele ning koolitanud välja inimesed, kes on valmis haridusasutustele oma abi ja toetust pakkuma.

Miks kriitilise sõbra pilk on kasulik?

Üks peamisi põhjuseid, miks eetikakeskus kriitiliste sõprade programmiga tegelema hakkas, seisneb asjaolus, et meie koolid ja lasteaiad toimetavad muutuste keerises. Muutunud on õpikäsitus ja hindamine. Muutused on toimumas ka meie hoiakutes. Koolidele ja lasteaedadele pakutakse väga palju erinevaid tegevusi: koolitusi, projekte, koostöövõrgustikke jms. Need kõik on tähtsad ja vajalikud, kuid kõiges korraga osaledes võib kaotada sihi ja eesmärgi.

Kui see juhtub, on hea saada uut pilku koolis või lasteaias toimuvale. Leida vastused küsimustele, miks me seda teeme ja mis kasu me sellest saame. Või kas üldse saame? Mida võtta, mida jätta?

Vähem tähtis pole ka kriitilise sõbra toetus tugevuste märkamisel ja tunnustamisel. Kõik koolide ja lasteaedade kohtumised on lõppenud tunnustusega. On loomulik, et tehes korraga palju ja lahendades igapäevaselt hulgaliselt probleeme, jääb positiivse märkamine tahaplaanile. Kriitiline sõber toob selle taas kord fookusesse.

Mida täpsemalt kriitiline sõber teeb?

Kriitiline sõber aitab koolil ja lasteaial välja selgitada ning sõnastada oma tugevused ning pöörata tähelepanu ka võimalikele arengukohtadele.

See on inimene, kes

• aitab planeerida organisatsiooni kui terviku arengut toetavaid tegevusi;
• kuulab ära ja kaasab kõik kooli ja lasteaiaga seotud osapooled;
• annab konstruktiivset ja enesehinnangut toetavat tagasisidet.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse koolitajad on väga erineva taustaga ja seeläbi rikastavad nõustamisprotsessi oma spetsiifiliste teadmiste ja kogemustega.

Kui kool või lasteaed kutsub appi kriitilise sõbra, on võimalik vastavalt asutuse vajadustele valida järgmiste meetodite/tegevuste vahel:

• tervikliku päeva vaatlused (k.a ainetunnid, vahetunnid) vähemalt kahel päeval;
• grupi- ja/või individuaalintervjuud juhtkonnaga, õpetajatega, tugispetsialistidega, õpilastega, hoolekogu lapsevanemate ja vanematekogu esindajatega, koolipidajaga, muu personaliga;
• vaatlused koolikeskkonnas tunnivälisel ajal (fookuses muuhulgas ka koolikultuur ja alusväärtused, turvalisus ja kooliheaolu, huvitegevused, koolikogukonna erinevate osapoolte kaasamine);
• tugisüsteemide töökorralduse ja vajadusega tutvumine;
• kooli/lasteaia alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs;
• kooli/lasteaia toetamiseks vajaliku koostöövõrgustiku kaardistamine ja võtmeisikute võimestamine;
• jätkutegevuste planeerimine (vajadusel erinevate ekspertide kaasamine);
• tagasisidestamine ja juhtkonna (ning vajadusel ka koolipidaja) nõustamine.

Kriitiline sõber teeb kooli ja lasteaiaga head koostööd

Nii koolijuhid kui õpetajad kurdavad tihti, et kool jääb oma muredega üksi ega saa oma tegevusele tagasisidet.

Kriitiline sõber on kooli ja lasteaia jaoks hea ja usaldusväärne partner, kes annab ausat ja toetavat tagasisidet ning julgustab ette võtma kasvõi väikesi samme, et kõigil kooli- ja lasteaiapere liikmetel oleks hea ja õppimist, arengut ning töötamist toetav keskkond.

Tihti algab koostöö just sellest, et kool või lasteaed saab endale oma sõbra ise valida, lähtudes koolitajate erinevatest pädevustest.

Koostöös juhtkonnaga pannakse paika kriitilise sõbra aja- ja tegevuskava ning sõnastatakse täpsemad eesmärgid. Seetõttu on kriitilise sõbra töö ja tegevus igas koolis ja lasteaias unikaalne, keskendudes konkreetse asutuse vajadustele.

Kust on pärit idee kasutada kriitilist sõpra kui kooli nõustajat?

Kriitilise sõbra programm on algselt inspireeritud Suurbritannia koolide kvaliteedihindamise süsteemist QISS (Quality in Study Support and Extended Services), mis keskendub koolide eneseanalüüsi toetamisele kriitilise sõbra abiga.

Tartu Ülikooli eetikakeskus tõi kriitilised sõbrad koolidele ja ka lasteaedadele lähemale aastal 2013, kui eetikakeskuse koolitajad andsid esmakordselt kirjalikku tagasisidet koolide ja lasteaedade konkursitöödele „Väärtuskasvatus koolis: arengut ja koostööd toetav kool“ ja „Väärtuskasvatus lasteaias: arengut ja koostööd toetav lasteaed“.

Kirjalikule tagasisidele järgnesid esimesed kohtvisiidid konkursitöö saatnud koolidesse ja lasteaedadesse. Kuna konkursitöid tuli palju, valiti esimesed kuus kohtumist koolide ja lasteaedadega loosi teel.

Kuidas on omavahel seotud tunnustusprogramm „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ning „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ ning kriitiline sõber?

Osalemine tunnustusprogrammis annab koolidele ja lasteaedadele võimaluse proovida esmast koostööd kriitilise sõbraga. Sel juhul on eesmärgiks üksnes eneseanalüüsi tagasisidestamine ja see on kooli ning lasteaia jaoks tasuta.

Tunnustusprogrammis osalenud koolid ja lasteaiad saavad oma eneseanalüüsi kohta tagasisidet kahes osas: kirjalikult ja suuliselt kohtvisiidi käigus. Kohtvisiidi puhul tuleb kriitiline sõber ehk väärtuskasvatuse nõustaja kooli või lasteaeda kohale ja istub juhtkonnaga koos maha, et eneseanalüüsi üle aru pidada.

Kohtvisiidid annavad võimaluse eneseanalüüsidele põhjalikumat ja vahetut tagasisidet anda. Sageli on eetikakeskusele saadetud eneseanalüüsile antud tagasiside tekitanud koolis või lasteaias pikema arutelu, mille sõlmpunkte ja küsimusi on hea lahendada just koostöös kriitilise sõbraga. Kirjutatu ja kohapeal nähtu moodustavad tervikpildi nii kriitilise sõbra kui ka asutuse enda jaoks. See ongi üks kohtumise eesmärkidest.

Tunnustusprogrammis osalevad koolid ja lasteaiad ei saa eneseanalüüsi tagasisidestavat kriitilist sõpra endale ise valida. See valik tehakse nende eest, kuid soovi korral on võimalus jätkata koostööd oma sõbraga või valida endale pikemaks koostööks hoopis uus sõber.

Tunnustusprogrammis osalemine ei ole kriitilise sõbra ja kooli või lasteaia vahelise koostöö eelduseks.

Kuidas kriitilisi sõpru juba rakendatakse?

Kriitiliste sõprade põhjalikum töö sai alguse 2014. aastal, mil käivitus Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Tartu Linnavalitsuse koostööprojekt „Hea kool heade mõtete linnas“. Tartu Linnavalitsus (esimese omavalitsusena Eestis) pani õla alla, et toetada linna koole teadliku väärtuskasvatuse ja konstruktiivse eneseanalüüsi praktiseerimisel. See tähendas, et Tartu Linnavalitsus toetas koolide ja kriitiliste sõprade koostööd muuhulgas ka rahaliselt.

Hea kooli projektijuht kohtus 16 Tartu koolijuhiga; koostöös sõnastati kooli vajadused ja ootused kriitilise sõbra tööle. Projekt käivitus 11 koolis. Esmalt toimusid väärtuskasvatuse koolitused ja seejärel jätkus töö kriitilise sõbraga kuues linna koolis. Tartu koolid said kriitiliselt sõbralt abi ka konkursil „Hea kool kui väärtuspõhine kool 2015“ osalemisel.

Kohtumistel koolijuhtidega selgus, et väljast tulev professionaalne pilk on koolides vajalik ja oodatud, kuid kriitilise sõbra termini puhul tekitas kõhklusi sõna „kriitiline“.

Eetikakeskus rõhutab, et abistav sõber on aus ja toob tugevuste kõrval välja ka kooli ning lasteaia vajalikud arengukohad. Sellise koostöö aluseks on põhiväärtustena ausus ja usaldus. Vastastikku usaldav koostöö on kooli ja lasteaia juhtkonda võimestav ja toetav.

Kuidas kriitiline sõber annab tagasisidet?

Koolid ja lasteaiad saavad kriitilistelt sõpradelt tagasisidet eri vormides. Lisaks kirjalikule aruandele annab kriitiline sõber tagasisidet ka suulise vestluse käigus. Kirjalik aruanne esitatakse samuti üksnes koolile või lasteaiale (reeglina asutuse juhile). Selle levitamine ning avalikustamine on iga asutuse enda otsus.

Kuivõrd kriitilise sõbra töö on kooliti ja lasteaiati erinev, erineb ka selleks kasutatav metoodika. Ka andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kasutatav metoodika lepitakse kokku kriitilise sõbra ja kooli või lasteaia juhi vahelises koostöös.

Kas kriitiline sõber käib ainult koolides?

Käesolevaks hetkeks on eetikakeskuse kriitilised sõbrad tegutsenud (tunnustusprogrammi väliselt) peamiselt koolides ning osaliselt on nõustatud ühte lasteaeda. Tegelik võimekus ja pädevus lasteaedadega töötamiseks on palju suurem. Tunnustusprogrammiga seonduvat tagasisidestamist on meie sõbrad teinud ka lasteaedadele ja see on olnud tõhus koostöö.