Autor:
Pexels.com

Eksperdid arutlesid diagnostikapäeval Eesti hariduse tulevikuvajaduste üle

1. oktoobril toimus Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tellitud ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhitud väärtuste ja vastutuse ekspertrühma hariduse- ning noortevaldkonna teemaline diagnostikapäev, kus arutlesime koos spetsialistidega hariduse hetkeseisu ja tulevikuvajaduste üle.

Diagnostikapäeval vaatasime koos haridusvaldkonna ekspertidega, milline on Eesti haridusmaastiku hetkeseis ning kuhu see peaks liikuma aastaks 2035. Arutelupäeval esinesid TÜ eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop, õpetajahariduse professorid Äli Leijen ja Katrin Poom-Valickis, haridustehnoloogia professor Margus Pedaste, Emili Kooli direktor Indrek Lillemägi, Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi, Noortepoliitika Keskuse juhatuse liige Martti Martinson ja Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen.

Professor Margit Sutrop nentis, et tuleviku ennustamine on alati keeruline töö, kuid peame olema selleks valmis. Ta tsiteeris OECD dokumenti „Hariduste ja oskuste tulevik. Haridus 2030“ (The Future of Education and Skills. Education 2030, lk 3), kus seisab: „Lapsed, kes 2018. aastal haridusteed alustavad, on 2030. aastal noored täiskasvanud. Koolid saavad valmistada neid ette ametiteks, mida ei ole veel välja mõeldud, tehnoloogiateks, mida ei ole veel leiutatud, ning selliste probleemide lahendamiseks, mida ei saa veel ette näha.“ Selles samas dokumendis on kirjas, et tuleviku õppijates tuleb arendada uudishimu, kujutlusvõimet, paindlikkust ja enesejuhtimisoskust. Diagnostikapäeval saime üheskoos mõelda, kuidas selliseid õppijaid kujundada.

„Õpetaja ei ole enam see, kes ütleb „Ava suu!“ ja kallab oma teadmisi täis kannu,“ sõnas Indrek Lillemägi oma ettekandes. Kogu seminaripäeva läbis mõte, et õppijate, õpetajate, kooli kui ka tervikuna formaalse- ja mitteformaalse hariduse roll Eestis on muutunud ning vajab arengulüket.

Üks suuremaid väljakutseid tänasel haridusmaastikul on õpetajate põud. Pedaste, Leijen ja Poom-Valickis tõid oma ettekandes välja, et OSKA (Töö ja oskused 2025) raporti põhjal on meil aastas vaja 16 füüsika-, 13 keemia-, 15 geograafia-, 15 bioloogia- ja 60 matemaatikaõpetajat. Koolitusvajadus on sealjuures oluliselt suurem, samas huvi õpetajakoolituse vastu tagasihoidlik. See on kahtlemata riukalik probleem, mille puhul tuleb lahendada veel mitmeid teisigi väljakutseid: nt kuidas alustavaid õpetajaid koolis hoida, kuidas tagada õpetajatele vääriline palk või kuidas nende enesetõhusust toetada.

Teistes ettekannetes arutleti veel eesti koolijuhtide haridusfilosoofiliste seisukohtade, koolipidajate rolli, noortevaldkonna väljakutsete ja kutsehariduse identiteediotsingute üle. Kõik arutelud on sisendiks Eesti tulevikuhariduse visioonidokumendi loomisel.

Diagnostikapäev toimus väärtuste ja vastutuse ekspertrühma töö raames. Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhitav rühm on üks kolmest ekspertrühmast, mille eesmärk on luua Eestile pikaajaline arenguraamistik aastateks 2021–2035. Loodav visioon peab suurendama hariduse, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, keele- ning noortevaldkonna mõjusust Eesti kui terviku ja tema ühiskonnaliikmete arenguvõimekuse rakendamisel.

Väärtuste ja vastutuse ekspertrühma kuuluvad Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop, Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen, Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor Äli Leijen, Tallinna Ülikooli õpetajahariduse professor Katrin Poom-Valickis, Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste, Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi, Emili Kooli direktor Indrek Lillemägi ja Noortepoliitika Keskuse juhatuse liige Martti Martinson.

 

Päisefoto: Akil Mazumder, pangast Pexels.com

Illustratiivne visuaal

Refleksioonipõhine lähenemine toetab teaduseetika arendamist

Pildil on inimesed istumas ja esitlust kuulamas

Kohtla-Järve ja Narva lasteaiad alustavad eestikeelsele haridusele ülemineku ja väärtuspõhise lasteaiakultuuri loomist toetavas programmis

pildi on inimesed laval seismas

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub koole ja lasteaedu tunnustusprogrammi